| Rataslukuga püss, 1630 Isevinnastuva lukuga püss, 1780 Lööklukuga püss, 1850 |
 |
Horisontaalraudadega püss, 1978 Vertikaalraudadega püss, 1978 Kolmeraudne jahipüss, 1978 |
 |
||||
| Rataslukuga püstol, Eger u. 1580 |
Rataslukuga püstol, It., Holl., u. 1600 |
Rataslukuga püss, Praha, u. 1720 |
Tulekivilukuga püstol, Liege (Belg.), u. 1760 |
Lööklukuga duellpüstol, Praha, u. 1835 |
 |
 |
Arvatavalt leiutas ratasluku itaalia teadlane Leonardo da Vinci. tegelikult ka võibki Milaano raamatukogus säilitatavatel Leonardo da Vinci (1452-1519) joonistel näha ratasluku visandit. Tõsi küll, mitte lülikvedruga, nagu seda kasutati püssilukkude juures, vaid kelladel omase spiraalvedruga. | |
| Rataslukuga püss, u. 1700 |
|||
 |
|
||
| Galileo Galilei, Isaac Newton, (1564-1642) (1643-1727) Marin Mersenne, Niccolo Tartaglia (1588-1648) (u. 1499-1557) rajasid ballistika kui teaduse alused. |
Alfred Nobel (1833-1896) leiutas 1886 nitroglütseriinpüssirohu - ballistiidi (patenteeritud 1888). |
 |
 |
|||
| Prantsuse läitlukuga püstol, 17 saj. | Püstol Tsernogooriast, 18 saj. - 19 saj. |
Kärbik, 18 saj. - 19 saj. |
Idamaa püss, 17 saj. - 19 saj. |
|
 |
Arkebuus - eestlaetav püss - võeti kasutusele 15. saj. Sveitsis, mille juures laeng süüdati hõõguva taela või tahi abil. Sellest tulistati algul kivi, hiljem ümmarguste pliikuulidega. |
|
 |
16. saj. lõpul ilmus Hispaania-Madalmaade sõjas päevavalgele raskem eestlaetav tahtlukuga tulirelv, mis toetus erilisele alusele - musket - kal. kuni 23mm, mass 8 - 10 kg, mõjuvtule kaugus kuni 250m. |
 |
1712 rajati Peeter I (1672 - 1725) käsul Tuulasse riigi relvatehas. Relvamuuseum asutati 1724. Kuigi 1950-ndatel aastatel väljatöötatud 5,6 kal. sportpüss MZ-12 on üsnagi kohmakas, on nimetatud relva raud tuntud kvaliteedi poolest ning 30 ja isegi 40 aastat vanu relvi on kasutusel veel 21. sajandilgi. Saaremaale tõi K. Lihulinn esimese suurvõidu aastal 2000, 1959. aaastal valmistatud MZ-12ga (vt. fotogalerii Saaremaa Sügis 2000). |
 |
Izevski linn on tekkinud 1760 rajatud rauasulatustehase, mis 1807 kujunes relvatehaseks, juurde. |
 |
| Kogsbergi (Norra) relvatehase toodang oli tunnustatud ka endises N. Liidus. |
 |
 |
| 19. sajandi esimese poole märklaudu |
 |
| Annie Oakley (Phoebe Anne Oakley Mozee, 1860-1926), oli Buffalo Billi (William Frederick Cody, 1846-1917) Metsiku Lääne Show kõige suurem täht oma täpse laskmisega. |
 |
Esimseks rahvuslikuks ühinguks oli 1824.a. Aaraus moodustatud Sveitsi Laskurite Selts. Teiste vanemate seltside asutajateks osutusid võimlejad, lauljad ja muusikud. Järelikult ennetas laskmine kõiki teisi spordi- ja kunstialasid. 8 aastat hiljem said alguse traditsioonilised laskepidustused, mis võtsid rahvuspüha ilme. See traditsioon elab tänapäevani edasi. Iga 5 aasta tagant peetakse Sveitsis laskurite püha. Taani Laskurliit asutati 1861.a. |
 |
 |
Tallinna loomaaia (asutatud 1939) esimeseks asukaks oli ilves. Ilvesekutsika kinkisid Soome laskurid 1937. aastal Helsingi maailmameistrivõistlustel Argentiina karika võitnud Eesti vabapüssimeeskonnale (Elmar Kivistik, Gustav Lokotar, Harald Kivioja, August Liivik, Alfred Kukk). Ilves on ka Tallinna loomaaia vapiloomaks. |
 |
Carl Gustaf Emil Mannerheim (1867 - 1951) andis olulise panuse Soome laskmise arengusse. Tema eestvõttel sai laskesport sõjaväes laialdaselt harrastatavaks alaks ning on teada võistlusi, kus osales ca. 11000 laskurit. |  |
Pehr Evind Svinhufvud (1861 - 1944) oli tuntud hea 300 meetri püssi laskurina hüüdnimega Ukko Pekka. "Sako" vintpüssi "Ukko Pekka" kasutasid soomlased sõjas N.Liidu vastu. |
 |
Man`i saarel on sabata kassid ja maailma vanim (~1000 aastat) järjepidevalt tegutsev parlament. Lisaks eelnevale on seal ka Man`i Laskurklubi suurepärane 50 meetri lasketiir, mis kuulub Briti tiirude tippu ja on jõudsalt üleilmset populaarsust kogunud. |
Minut mõtlemiseks
Olla inimene, see on täpsemalt öeldes - olla vastutav. See tähendab tunda häbi viletsuse pärast,
mis ei näi sõltuvat sinust. See tähendab olla uhke võidu üle, mille seltsimehed on saavutanud.
See tähendab tunda, et asetades paigale oma kivi, aitad sa ehitada maailma.
 |
| Iga elukutse suurus seisneb kõigepealt võib-olla just selles, et ta ühendab inimesi: on ainult üks tõeline väärtus, see on inimlike suhete väärtus. Töötades üksnes materiaalse heaolu nimel, ehitame ise endale vanglat. Suleme end üksindusse koos oma kaduva rahaga, mis ei paku meile midagi, mille pärast maksaks elada. Kui ma sorin neis oma mälestustes, mis on minusse jätnud kestva jälje, kui ma võtan kokku väärtuslikumad tunnid oma elus, siis päris kindlasti leian selliseid, mida ükski varandus poleks suutnud mulle pakkuda. Antoine de Saint-Exupéry, Inimeste maa, (1939). |  |
Euroopa meistrivõistlused
| Bukarest, 1955 |
 |
| Bukarest, 1965 |
 |
 |
 |
 |
 |
| Lvov, 1979 |
 |
| Õhkrelvad, Graz, 1979 | |
 |
Vaatamata võistluste toimumisele Austrias on kunstnik kujutanud SLV firma Feinwerkbau õhupüssi 300-seeria ja õhupüstoli 65-seeria mudelit. Võib-olla on põhjus selles, et tol ajal olid need relvad maailma parimaid, kuigi Austria väikelinn Steyr on tuntud sportrelvade tootmise poolest ja õhkrelvadki igati kvaliteetsed |
| Jahilaskmine, Tallinn, 1996 |
 |
| Plzen, 2003 |
 |
| Õhkrelvad, Tallinn, 2005 |
 |
| Osales 575 laskurit 42-st riigist. Võistluse korraldusele andis Euroopa Laskespordi Konföderatsiooni president Unni Nicolaysen hinnangu - very excellent. Mitmekordne maailmameister ja maailmarekordite omanik Ralf Westerlund ei suutnud märkimata jätta, et ei esitatud ainsatki protesti - see on harukordne juhus. Väljajagatud medalid olid valmistatud Saaremaal. Saarlastest osales EM-il tulejoonekohtunikuna Kuressaare Noorte Huvikeskuse laskespordiõpetaja Martin Kosemets. |
Maailmameistrivõistlused
| Kairo, 1962 |
 |
| Ameeriklane Gary Anderson võitis 300 m vabapüssi standardi 1138 silmaga. Kuldmedal tuli ka 50 m püssi samal alal. 1966.a. Wiesbadenis oli G.Andersoni tulemuseks 300 m 1156 silma ja samuti maailmameistri tiitlid mõlema relvaliigi standardis. |
| Thun, 1974 |
 |
| Söul, 1978 |
 |
 |
| Suhl, 1986 | ||
 |
 |
|
 |
| Õhkrelvad, Sarajevo, 1989 |
 |
| Moskva, 1990 |
 |
| Lahti, 2002 |
 |
| Lahti suusastaadionil peetud võistlustel osalesid 97 riigi laskurid. |
| Zagreb, 2006 |
 |
Olümpiamängud
| Melbourne, 1956 | ||
 |
 |
|
| Rooma, 1960 |
 |
| Tokio, 1964 |
 |
 |
| Mehhiko, 1968 |
 |
 |
 |
Sakslane Bernd Klinger võitis 50m püssi 3x40 lasku. |
 |
| München, 1972 |
 |
 |
 |
 |
|
| 60 lasku lamades võitis Põhja-Korea laskur Ho Jun Li. |
| Montreal, 1976 |
 |
 |
Sellel margil tundsid laskurid ära Venemaa tippmehe Gennadi Lustsikovi. |
| Moskva, 1980 |
  |
 |
 |
Vabapüstolist laskmise võitis venelane Aleksandr Melentjev uue MR-ga - 581 silma. K.o.ajal (2002) kehtiv Eesti rekord kuulub 570 silmaga Peep Sõbrale. |
 |
| Los Angeles, 1984 |
 |
 |
 |
| Söul, 1988 |
 |
 |
 |
| Barcelona, 1992 | ||
Afranio Da Costa - hõbemedal Antverpenis 1920.a vabapüstolist laskmises 489 silmaga. |
 |
Guilherme Paraense - kuldmedal Antverpenis 1920.a. olümpiakiirlaskmises. |
 |
 |
 |
 |
| Rajmond Debevec (ülevalt üheksas) on juba pikemat aega maailma laskeparemikus ning aastal 2000 ilmus personaalselt temale pühendatud postmark. |
| Atlanta, 1996 | ||
 |
 |
|
 |
| Sydney, 2000 | ||
 |
||
 |
| Rajmond Debevec võitis 50 meetri püssi 3x40 lasku 1268,6 (1177+93,6) silmaga |
| Ateena, 2004 | ||
 |
||
 |
Varia
| Motiivimargid |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| Rahvaste Ühenduse mängud | ||
 |
 |
|
| Brisbane, 1992 | Edinburgh, 1986 | |
| Euroopa laskefestival | Sõbralike armeede suvespartakiaad | Albaania 2. rahvaspartakiaad, 1969 |
||
 |
 |
 |
||
| Lippstadt, 1987 | Bulgaaria, 1989 |
| Kesk- ja Lõuna-Ameerika maade spordimängud | Väikeriikide spordimängud | |
  |
 
|
|
| Alumisel Kuuba margil on nn. vaatlustoru ilmselgelt NL päritolu. Ei ole küll teada, kas neid saadeti sinna vennaliku abi korras või vahetati apelsinide ja rummi vastu. |
| Sõjaväelaste maailmameistrivõistlused |
 |
Egiptus, 1979 |
 |
Rootsi, 1996 |
| Maailma karikavõistlused jahilaskmises |
|
 |
Moskva, 1986 |
| Aasia mängud |
||
 |
 |
|
| Djakarta, 1962 | Söul, 1986 | |
| Kagu-Aasia mängud |
||
 |
||
| Brunei, 1999 | ||
| Põhja-Korea meistrivõistlused |
 |
| 1963 |
| Vietnami Uue Armee spordimängud |
Jaapani 17. ja 21. rahvuslik spordikohtumine | |
 |
 |
|
| 1966 | 1962 1966 |
| Eesti meistrivõistlused |
 |
Elva, 2001 |
| Eesti Laskurliidu 70. aastapäeval osales meistrivõistlustel harjutuses 60 lasku lamades 72 meest ja harjutuses 3x40 lasku standard 50 meest, mis oli taasiseseisvunud Eesti laskespordiajaloo rekord. Saaremaa laskuritelegi oli võistlus edukas. Meeskond (M. Kosemets, K. Lihulinn, J. Jõgi) saavutas kõigi aegade parima tulemuse 3256 silma ning 9 meeskonna seas 4. koha. Saarlasi osales sel võistlusel 15 laskurit: Svedlanna Babenkova, Annika Kruuse, Marit Vaga, Jaanus Iilane, Jaak Jõgi, Rait Kivi, Martin Kosemets, Priit Käsk, Kaljo Lihulinn, Margus Metshein, Martin Mäeks, Lembit Mitt, Liivo Sink, Sander Sink, Mati Vait. Kuid 2002. aasta ületas osavõtjate arvu poolest kõik ootused - lamadeslaskmises oli mehi tulejoonel juba 82 ning stndardis 53. |
|
| Saarte mängud |
||
 |
||
| Ahvenamaa, 1991 | ||
| Libamargid |
 |
Gotlandi kohaliku kullerfirma toodang, mida üritati realiseerida postmarkide pähe. |
Materjali pani kokku Martin Kosemets.