Õige tehnikaga kepikõnnil suureneb tavakõnniga võrreldes nii hapnikutarbimine kui ka kalorikulu, kuid võrreldes näiteks jooksmisega ei tundu see enamusele inimestele nii koormav. Seetõttu ollakse suutelised mõnusa enesetundega liikuma piisavalt pika aja jooksul ning seeläbi parandama oma südame-veresoonkonna tööd. Sel põhjusel peaksidki kepikõnniga tegelema näiteks liikumisharrastusega (taas)alustajad ja vanemaealised inimesed, samuti need inimesed, kel on soov kehakaalu langetada.

Kuid kepikõnd sobib väga hästi ka sportlikumale inimesele, kel on soov arendada baasvastupidavust, sest treeningu intensiivsust on võimalik tõsta oma käimistehnika parandamisega, maastiku varieerimisega ning intervalltreeningu kasutamisega. Käimiskeppe saab edukalt kasutada ka võimlemis-, painduvus- ning jõuharjutusteks ning siis saame rääkida juba kogu keha kaasavast funktsionaalsest treeningust.

Seega kokkuvõtteks saab tõdeda – kepikõndi harrastades on võimalik saavutada füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu – ühesõnaga tervis!

Kepikõnd tundub küll lihtne, aga selleks, et kogeda selle ala eeliseid, tuleb tähelepanu pöörata õigele tehnikale ning kasutada õiges pikkuses käimiskeppe. Kahjuks näeb liiga tihti inimesi, kes küll kõnnivad keppidega, aga ei rakenda neid eesmärgipäraselt kogu keha treeninguks.

Seetõttu soovitame õige tehnika omandamiseks konsulteerida kepikõnni juhendajaga või tulla kepikõnni koolitustele, mida Eesti Kepikõnni Liit korraldab tasuta üle Eesti.

Kontakt:
Kaie Järvelaid
5163630

Lauren Sirp
Arenduse peaspetsialist – rahvatervis
452 5024